Ajastus ei olnud kahjuks mind soosiv, sest saabumas olid jõulud ja aastavahetus. Detsembrikuus, kui hakkasin tööd otsima, võtsin esiteks ette lehe Kijiji. Sealt leiab kõike mida üheks tavaliseks normaalseks eluks Kanadas vaja läheb. Eestlasele kohaselt meeldib mulle asju ajada läbi Interneti, nii et kokku olen siin olles saatnud juba 28 CV-d. Tulemuseks on olnud 3 vestlust, 2 tööpakkumist ja 1 vestlusele kutse. Erinevatel põhjustel ei osutunud aga ükski minu edasiseks tööks. Tegelikult ei käi siin need tööasjad päris nii nagu me Eestis harjunud oleme. Siin meeldib inimestele personaalne kontakt ja seetõttu toredate mailide saatmisega kaugele ei jõua. Võtsin Mihkli eeskujul ette tee Alberta Works'i ja printisin endale välja portsu CV-sid. Järgmiseks sammuks oli minna Edmonton'i linna au ja uhkusesse West Edmonton Mall'i (edaspidi WEM) ja vaadata välja poed, kes hetkel palkavad, et sinna siis kohale minna CV näpus. Toimisin nii kuue poega, millest kahes pidin ka lisaks ära täitma nende oma ankeedi, kus tegelikult oli vaja täpselt sama infot, mis mul juba CV-s olemas. Aga no kellele siis kordamine kunagi halba on teinud :). WEM-is on olemas ka Human Resource lett, kus ma algselt arvasin, et saan infot poodide tööpakkumiste kohta, aga see osutus valeks, sest iga pood tegeleb ikka personaalselt oma töötajate otsimisega.
Isiklikult arvan, et on kolm põhjust, miks mu esialgsed tööotsingud vett vedama läksid. Esiteks olin ma oma CV-ga täiesti aus. Ma polnud seda kuidagi modifitseerinud erinevate tööde jaoks, et näiteks ettekandja tööle kandideerides kirjeldanud oma perfektset karjääri sellel alal juba viimased 10 aastat jne. Teiseks olen ma Kanadas uus ja mul ei ole ei sugulasi, sõpru ega tuttavaid, kes saaksid mind kuhugi sokutada, sest siin lokkab onupojapoliitika täiega. Kolmandaks see sama millest juba rääkisin, et siin tahavad nad reaalselt inimesi näha ja mitte saada emaili teel avaldusi. Aga nüüd olen ma targem ja vähemalt kaks punkti võib maha tõmmata. Töö sain tänu sõbrale ja CV-sid viin nüüdseks ka ise kohale :D. Eks see kohaleviimine siiski natuke vastuvõetamatu tundub, aga eks peab harjuma siinsete tavadega. Tavade kohapealt ka niipalju, et Kanadas ei panda CV peale ei pilti ega sünniaega, et kedagi diskrimineerida ei saaks.
Töötan praegu Wild Earth Bakery-s ettekandja/barista-na (juba alates 21.01-st, niiet kohe kohe täitub juba kuu). Neile Eesti ja eestlased tundmatud ei ole, sest teadaolevalt olen juba kolmas eestlane, kes seal töötab või töötanud on :). Ja kuna oleme ka kuulsad kui tublid töömesilased, siis on eestlaseks olemine ainult plussiks. Algselt lubati mulle küll täisajaga tööd, aga kuna siin Kanadas muutuvad asjad päevade ja tundidega, siis peale kahte nädalat anti mulle teada, et nad ikkagi vajavad ainult poolekohaga töötajat. Seetõttu olen taaskord tööjahil ja avatud väljakutsetele. Paar huvitavat pakkumist on mulle juba tehtud, aga eks nendest hiljem, kui midagi täpsemalt selgub ;). Barista töö on iseenesest vahva ja loodan, et õpin varsti ära ka Latte Art'i...
Aga miks ma ei otsinud tööd meedia või turunduse vallas, mida ma viimased viis aastat Eestis harrastasin? Ausalt öeldes tahtsin sellest puhkust :). Tahtsin sellist tööd mida koju kaasa võtma ei pea ja mis tooks mulle rohkem rõõmu kui stressi. Oma turunduse karjääriga plaanin ma jätkata sügisest, kui oleme endale leidnud sobiva Kanada suurlinna elamiseks. See mulle siin elades meeldibki, et ei pea oma väikest pead vaevama igapäevaste töömuredega ja tulevikuplaanidega, elame nii nagu hetkel õige tundub. Päikest! :)
NB: Tänud lähevad seekord Triinule, kes aitas mul antud postitust redigeerida ja 14st ´´siis´´ sõna asemel jäi alles ainult viis ;).
NB: Tänud lähevad seekord Triinule, kes aitas mul antud postitust redigeerida ja 14st ´´siis´´ sõna asemel jäi alles ainult viis ;).
No comments:
Post a Comment