24 March, 2013

Meie tavaline elu

Olen saanud paar märkust selle kohta, et me ei ole oma blogi juba ammu täiendanud. Põhjus loomulikult ülimalt lihtne, nimelt ega meil hetkel midagi tarka kirjutada ei olegi. Kanadasse tulles oligi ju plaan esimesed kuud tööl käia ja seda me ka jõudsalt Mihkliga mõlemad teeme. Minul peale töölkäimise ka loomulikult tihe trennigraafik, et suveks ikka vormi saada :), niiet keskmiselt 5 korda nädalas võib mind sealt leida. Ootan ka juba väga millal meil lumi ära sulab, et saaks ka lõpuks vabas õhus jooksma minna. Lumega jah meil sellised naljakad lood, et alates hetkest kui Edmontoni saabusime on siin olnud lumi ja seda siiani, niiet ei kujutagi kohe ette seda linna ilma lumeta :). Viimane lumetorm ja sellega seotud avariid olid isegi eesti uudisekünnise suutnud ületada, niiet meil ikka tõeline Kanada kogemus.
Vabal ajal oleme ka tähistanud erinevaid tähtpäevi. Näiteks vastlapäeval käisime korralikult ikka kelgutamas (küll kilekottidega, sest ega meil ju kellelgi kelku polnud) ja sõime õiget vastlatoitu (Harry tehtud hernesuppi ja Triinu küpsetatud vastlakukleid). Valentinipäeval olime ilma meesteta, niiet tegime tüdrukuteõhtu rohke snäki ja filmivaatamisega. Samuti sai ka tähistatud Eesti Vabariigi aastapäeva, mis toimus siis meie jaoks hommikuse presidendikõnega ja kartulisalati söömisega. Triinuga oleme ka erinevaid põnevaid söögikohti külastanud ja ka paar korda kinos käinud, millega seoses soovitan filmi Chasing Ice, mida eriti võimas just kinos vaadata.  Niiet nii see elu meil siin vaikselt kulgeb suve poole, kus algab meie kolmekuune puhkusereis.
Lühike update tehtud niiet järgmise korrani. Ning alati ei peagi ise blogi kirjutama, sest kallid sõbrad teevad seda rasket tööd ka sinu eest. Soovitan lugeda Triinu postitust Edmontoni kohta, mis annab suurepärase ülevaate meie hetke kodulinnast ning Silveri postitust uustulnukatest, viisast ja kõigest muust (tervitan siinkohal Silverit).

Lõpetuseks ka väheke muusikat, nimelt käisin oma esimesel kantrikontserdil ja esinejaks oli minu jaoks küll uue, aga muidu väga tuntud artisti Eric Church-ga.

13 March, 2013

Suusatamas

Otsustasime Mareniga esimesel vabal võimalikul nädalavahetusel käia suusatama, korvamaks see aasta ära jäänud suusareisi.
Seekordne liisk lange Kicking Horse Resordi kasuks. Kanada suurim suusakeskus Whistler jääb ainult nädalavahetuseks liiga kaugeks ning KHR on II kohal värske lume (powder) suusakeskusena Kanadas ning ainult 5 sõidutunni kaugusel.
Kuna Maren lõpetab oma tööpäevad hetkel üsna varakult, startisime reedel juba 11 ajal Rocky Mountain suunas. Linnast väljasõites käisime läbi suusapoest ning võtsime kaasa varem broneeritud varustuse, Edmontonis rentides oli tunduvalt soodsam.
Lõunapaus dineris
Mareni uus lemmik magustoit?
Huvitav oli näha vanas eas inimesi aktiivselt nutitelefonidega mässamas. Ei ole tegemist ainult noorte mänguasjadega.

Esimese suusapäeva hommik algas halva üllatusega - esimese ja kõige suurema lifti järjekord oli pisut üle tunni, lisaks sadas kergelt vihma ning päikest polnud kusagil näha. Hellitasime end kerge lootusega päikest mäe tipus näha, kahjuks seda ei juhtunud ning päike ilmutas end alles pühapäeval. Lisaks kõigele sellele oli öösel sadanud kõvasti lund, 15 - 20 cm. Seega oleksime pidanud carving suuskade asemel rentima powder suusad :) Aga päeva edenedes muutus olukord positiivsemaks, toon välja meie tähelepanekud KHR'i kohta.
- Tegemist on üle keskmise raske suusakeskusega, algajana ei tunne sa end siis mugavalt.
- Võimalik suusatada kus iganes süda lustib - puude vahel, orus, metsas jne.
- Lifte on suure suusakeskuse kohta vähe - ainult 6
- Groomitud radasid on vähe, enamik on powder laskumised.
- Pikk järjekord esimese lifti all, tasub tulla võimalikult hommikul vara. Samas suusakeskus on suur ning hiljem kaas suusatajatega tegemist ei tule, keegi rajal ette ei jää ning ka vastupidi.
- Radade tähistamine pole prioriteet ja seega võid väga lihtsalt sattuda siniselt rajalt mustale ning vastupidi
- Magnetsuusapiletist pole siin vist keegi kuulnud, iga lifit juures seisab inimene kes scannib suusataja suusapileti manuaalselt...


Lumine esimene päev
Suusatajad jagunevad ilusti mäele laiali
Maren tuisus
Eks ürita suusatada põlveni lumes:) 
Vajadusel kinnita keha kas või pilvedes, ka hinnad on pilvedes








Pühapäeval tuli ka päike lõpuks välja.




Tagasiteel lõbustasime end kraavis olevate autode lugemisega ja õnnelikuks numbriks osutus 13




Ööbimise otsustasime võtta Canyon Ridge Lodge-st ning jäime kohaga väga rahule, eriti meeldis meile peale väsitavat mäepäeva mullivannis lõõgastuda. Samuti oli väga meeldiv restoran Eleven 22 Coldenis, mida meie pererahvas meile soovitas. Toidud olid ülimaitsvad ja hinnatase oli täiesti vastuvõetav sellise koha kohta.  Üldiselt võib nädalavahetusega rahule jääda, kuid loodame, et järgmisel korral üllatavad meid Kanada suusakeskused positiivsemalt :).